Peatüki 1. jaos on reguleeritud kaks isikliku tagatise põhiliiki: käendus ja garantii. Isiklikeks tagatisteks nimetatakse tagatisi, mis annavad võlausaldajale põhivõlgniku vara kõrval võimaluse rahuldada oma nõue võlgnikupoolse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral tagatise andja vara arvel.
Käenduse kaudu omandab võlausaldaja senise võlgniku vastu suunatud nõude kõrvale uue ja põhimõtteliselt samasisulise võlaõigusliku nõude kolmanda isiku e käendaja vastu. Garantiilepingust tulenevalt omandab võlausaldaja garantiijuhtumi toimumisel (milleks on reeglina tagatavast lepingust tuleneva kohustuse rikkumine põhivõlgniku poolt) garantiilepingus määratud sisuga nõude garandi vastu. Nimetatud nõuete arvel on võimalik rahuldada põhilepingust tulenevad (tagatud) nõuded põhivõlgniku vastu.
Käenduse ja garantii kui tagatiste väärtus sõltub eelkõige käendaja/garandi maksevõimest. Kuna tagatise andja vastutab kohustuse täitmise eest tagatisena oma varaga, on tegemist nn isikliku tagatisega. Selles osas vastandub käendus eelkõige asjaõiguslikele tagatistele, mille puhul tagatise väärtus sõltub tagatiseks oleva eseme väärtusest. Asjaõiguslikeks tagatisteks on eelkõige erinevad pandiõigused. Isiklikest tagatistest tunneb võlaõigusseadus veel kohustusega ühinemist.
Peatüki 2. jaos käsitletakse käsiraha ning 3. jaos leppetrahvi.
Sisu lugemiseks peab teil olema kehtiv tellimus ning juurdepääsuks sisenege Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.
Registreeruge siin
Smart-ID
ID-kaart
Mobiil-ID