Juura

Igas võlasuhtes on vähemalt kaks poolt. Võlasuhte raames eksisteerivate üksikute kohustuste suhtes on võlasuhte pooled võlgnikuks ja võlausaldajaks vastavalt sellele, kumb nimetatud pooltest on konkreetse kohustuse osas kohustatud isik ning kumb pooltest saab nõuda kohustuse täitmist. Isikute paljusus võlasuhtes tekib, kui võlasuhtes osaleb kas võlgniku või võlausaldajana rohkem kui üks isik. Kolmas peatükk reguleerib isikute paljususe eri vorme võlasuhtes. Esmatasandil eristab seadus võlgnike paljusust (3. peatüki 1. jagu) ja võlausaldajate paljusust (3. peatüki 2. jagu) kui isikute paljususe põhiliike.

Peatüki 1. jagu reguleerib võlgnike paljususe korral tekkivaid suhteid. Võlgnike paljusus (plurality of debtors, Mehrheit von Schuldnern) tekib, kui võlasuhte raames eksisteeriva kohustuse peab täitma rohkem kui üks isik e võlgnik. Võlgnike paljususe korral võivad kohustatud isikud olla osavõlgnikud (§ 63), ühisvõlgnikud (§ 64) või solidaarvõlgnikud (§-d 65–70).

Peatüki 2. jagu reguleerib võlausaldajate paljususe korral tekkivaid suhteid. Võlausaldajate paljusus (plurality of creditors, Mehrheit von Gläubigern) tekib, kui võlasuhte raames eksisteeriva kohustuse täitmist on õigustatud nõudma rohkem kui üks isik e võlausaldaja. Võlausaldajate paljususe korral võivad võlausaldajad olla osavõlausaldajad (§ 71), ühisvõlausaldajad (§ 72) või solidaarvõlausaldajad (§-d 73–75).