Võlaõigusseaduse vastuvõtmisega 28. septembril 2001 viidi lõpule Eesti uue tsiviilseadustiku koostamine, millega alustati juba 1992. aastal. Võlaõigusseadus jõustus 1. juulil 2002 ning praeguseks on olemas juba ka seaduse rakendamise praktikat. Võlaõigusseadus on toonud meie õigussüsteemi palju uut, olles ühtlasi kõige mahukam Eestis vastu võetud seadus. Tegemist ei ole enam Eesti juristkonnale tundmatu seadusega. Rakendamise praktika ja arvukate koolituste kaudu on paljud võlaõiguse põhitõed meie juristidele eelduslikult juba hästi selgeks saanud. Siiski on oluline seadust kompleksselt ja tervikuna kommenteerida, et selgitada seaduse mõtet ja eesmärki ning kaasa aidata seaduse paremale ja efektiivsemale tõlgendamisele ja rakendamisele.
Selge on see, et kommentaaride näol ei ole tegemist lõplike tõdedega, vaid autorite ja koostajate seisukohtadega, millest võivad olla võimalikud ka erinevad käsitlused. Kuna kommentaaride koostajad on ühtlasi osalenud seaduse väljatöötamisel, siis eeldame, et seadusandja mõtet ja eesmärki võlaõigusseaduse normide kehtestamisel on siiski võimalikult adekvaatselt kirjeldatud ja selgitatud. Koostajad on läbi analüüsinud ja heaks kiitnud ka need kommentaarid, mis ei ole koostajate endi kirjutatud.
Võlaõigusseaduse kommentaare ei ole võimalik avaldada ühtede kaante vahel ühe raamatuna, kuna kommentaaride kogumaht on liiga suur. Seetõttu ilmuvad võlaõigusseaduse kommentaarid mitmes osas. Kõigepealt käesolevad kommentaarid võlaõigusseaduse üldosa kohta, seejärel aga võlaõigusseaduse teiste osade kommentaarid.
Kommentaarid on reeglina koostatud ühtse skeemi alusel – kõigepealt on selgitatud
kommenteeritava paragrahvi eesmärki, näidatud ära paragrahvi aluseks olevad allikad ning määratletud tema rakendusala. Rakendusalana on oluline selgitada, kas vastav paragrahv on kohaldatav lepingulistele ja lepinguvälistele võlasuhetele või üksnes ühele nendest, samuti seda, millistele õigussuhetele võib paragrahvi veel kohaldada. Kõige mahukam osa kommentaaridest on pühendatud paragrahvi sisu selgitamisele. Sõltuvalt kommenteeritava paragrahvi iseloomust ja mahust võib sisu kohta käiv kommentaari osa olla eri viisil struktureeritud. Iga paragrahvi juures on käsitletud küsimust, kas ja millises ulatuses on see dispositiivne. Kuigi VÕS-i § 5 sätestab üldise dispositiivsuse eelduse, võib dispositiivsus teatud juhtudel olla välistatud või piiratud. Probleemiks võib olla eelkõige see, kas ühe või teise sätte puhul on dispositiivsus välistatud või piiratud sätte olemusest tulenevalt. Kuna võlaõigusseaduse rakendamise seisukohalt on oluline teada ka Eestis varem kehtinud analoogilisi õigusnorme, eelkõige tsiviilkoodeksi norme, ning osata määrata, millal tuleb kohaldamisele võlaõigusseadus, millal aga enne seda kehtinud seadus, on kommentaarides viidatud ka varem kehtinud seadusele ning käsitletud küsimust võlaõigusseaduse kohaldamisest enne 1. juulit 2002 tekkinud õiguste ja kohustuste suhtes. Sõltuvalt õigusnormide iseloomust ja sisust ei olnud siiski vajadust kõigi paragrahvide puhul käsitleda nii selle rakendusala kui varem kehtinud seaduse ning tagasiulatuva jõu küsimusi.
Igal peatükil on sissejuhatus, kus täpsustatakse eelkõige seda, mis on vastava peatüki regulatsiooni peamised eesmärgid ning milles seisneb selle sisu. Tähtsal kohal võlaõigusseaduse normide kommenteerimisel on Riigikohtu lahendid, mis on abiks seadusesätete tõlgendamisel ning mida on oluline seaduse rakendamisel ning vaidluste lahendamisel arvestada. Kommentaarides on tuginetud Riigikohtu olemasolevale praktikale ning viidatud vastavatele lahenditele. Riigikohtu kasutatud lahendite loetelu on täiendavalt toodud kommentaaride lisana. Arvesse on võetud eelkõige neid Riigikohtu lahendeid, mis on tehtud pärast 1. juulit 2002, lähtudes võlaõigusseadusest, aga ka varasemaid Riigikohtu lahendeid, mis on tehtud analoogilistes asjades varem kehtinud seaduse alusel. Kuna tekst on niigi mahukas, on kasutatud lühendeid, mille nimekiri on lisatud. Oleme püüdnud hoiduda koormamast lugejat viidetega kommentaaride tekstis ning teinud neid võimalikult vähe. Küll on kommentaaridele lisatud kirjanduse loetelu, kuhu on koondatud nii kommentaarides viidatud kirjandus kui muud Eestis avaldatud või Eesti autorite poolt välismaal avaldatud publikatsioonid võlaõiguse kohta, samuti Tartu Ülikoolis kaitstud doktori- ja teadusmagistriväitekirjad, mis on kirjutatud võlaõigusest või sellega kaasnevatel teemadel. Lisatud on ka märksõnaline sisujuht, kus on tehtud viited üksnes kõige olulisematele paragrahvidele, kus vastav märksõna sisaldub. Kommentaaride koostamisel on aluseks võetud võlaõigusseaduse tekst selles tehtud muudatustega seisuga 1. jaanuar 2006 ning Riigikohtu praktika seisuga 1. mai 2006.
Kuna tegemist on mahuka kommentaari esmakordse koostamisega, ei saa välistada, et teksti on jäänud ebatäpsusi või vastuolusid. Oleme tänulikud kõikide märkuste ja ettepanekute eest. Palume saata need kas koostajatele või kirjastusele Juura.
Täname kõiki autoreid, kes meid kommentaaride kirjutamisel aitasid, samuti kirjastust Juura ja õigusteadusdoktor Peep Pruksi.
Tartus, 22. mail 2006
Paul Varul
Irene Kull
Villu Kõve
Martin Käerdi
Sisu lugemiseks peab teil olema kehtiv tellimus ning juurdepääsuks sisenege Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.
Registreeruge siin
Smart-ID
ID-kaart
Mobiil-ID