Juura

[RT I, 31.12.2013, 1 – jõust. 13.06.2014]

(1) Finantsteenuse osutaja esitab tarbijale mõistliku aja jooksul enne finantsteenuse lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist püsival andmekandjal selgel ja arusaadaval viisil järgmise teabe:

1) finantsteenuse osutaja nimi, finantsteenuse osutaja tegevusala, tegevuskoha aadress ning muu tarbija ja finantsteenuse osutaja vahelistes suhetes oluline aadress;

2) tarbija elukohariigis tegutseva finantsteenuse osutaja esindaja nimi ning tarbija ja finantsteenuse osutaja vahelistes suhetes oluline aadress;

3) finantsteenust vahendava, soovitava või muul viisil finantsteenuse pakkumisel osaleva ettevõtja, kes ei ole finantsteenuse osutaja, nimi, majandus- või kutseala, millel ta tarbijaga suheldes tegutseb, ning tarbija ja ettevõtja suhete seisukohast oluline tegevuskoha aadress;

4) äriregistri number või registritunnus juhul, kui finantsteenuse osutaja on kantud äriregistrisse või samaväärsesse avalikku registrisse, samuti registri nimetus;

5) järelevalve teostaja andmed, kui finantsteenuse osutaja tegevuseks on nõutav luba;

6) finantsteenuse põhiomadused;

7) finantsteenuse koguhind, mille tarbija tasub finantsteenuse osutajale, sealhulgas kõik finantsteenusega seonduvad tasud, maksud ja kulud ning kõik finantsteenuse osutaja vahendusel tasutavad maksud, või kui täpset hinda ei ole võimalik näidata, siis hinna arvutamise alus, mis võimaldab tarbijal hinda kontrollida;

8) tarbijalt nõutavad sidevahendi kasutamisest tulenevad lisakulud ning muud võimalikud maksud ja kulud, mida ei ole hinna sisse arvestatud ja mida ei tasuta finantsteenuse osutaja vahendusel;

9) finantsteenuse eest maksmise kord ning finantsteenuse osutamise ja lepingu täitmise asjaolud;

10) finantsteenusega kaasnevad erilised riskid, mis on tingitud finantsinstrumentide või finantstoimingute eripärast või finantsteenuste hinna sõltuvusest finantsturgudest, mida finantsteenuse osutajal ei ole võimalik mõjutada, ning asjaolu, et tulevikuprognoos ei sõltu varasemast tulemusest;

11) lepingu minimaalne kestus, kui finantsteenust osutatakse teatud aja jooksul püsivalt või osadena;

12) tarbija taganemisõigus vastavalt käesoleva seaduse §-le 56 või selle puudumine, taganemistähtaeg, taganemise tingimused, sealhulgas praktilised juhised taganemisõiguse teostamiseks, märkides muu hulgas ära aadressi, kuhu taganemisavaldus tuleb saata, tarbija kohustus maksta käesoleva seaduse § 56² lõike 4 järgi arvutatav summa ning taganemisõiguse teostamata jätmise tagajärjed;

13) poolte õigus lepingutingimuste alusel leping üles öelda või lepingust taganeda ning sellisel juhul rakendatavad leppetrahvid;

14) liikmesriik või liikmesriigid, mille õiguse alusel finantsteenuse osutaja enne sidevahendi abil lepingu sõlmimist tarbijaga suhteid loob;

15) kokkulepped lepingule kohaldatava õiguse ja kohtualluvuse kohta;

16) millises keeles lepingutingimused ja enne lepingu sõlmimist antav teave esitatakse ning millises keeles kohustub finantsteenuse osutaja kokkuleppel tarbijaga edastama teavet kõnealuse sidevahendi abil sõlmitud lepingu kehtivusaja jooksul;

17) andmed tarbija võimaluste kohta pöörduda kohtuvälise kaebusi ja vaidlusi lahendava organi poole ning pöördumise tingimused;

18) andmed kahju hüvitamise korra kohta, mis ei ole reguleeritud tagatisfondi seadusega.

(2) Kui pakutavaks finantsteenuseks on tarbijakrediit, tuleb tarbijale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 sätestatud teave teatavaks teha erisusega, et tarbija võib lepingust taganeda käesoleva seaduse §-s 409 sätestatud alusel ja tagajärgedega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud andmed tuleb kasutatavaid sidevahendeid arvestades esitada heauskselt, vastavuses heade kommetega ja arvestades piiratud teovõimega isikute kaitsmise vajadust ning selliselt, et ilmneks pakkumise äriline eesmärk. Telefonside puhul tuleb finantsteenuse osutaja nimi ja kõne äriline eesmärk teha tarbijale selgelt teatavaks vestluse alguses.

(4) Enne lepingu sõlmimist tarbijale edastatav lepingulisi kohustusi käsitlev teave peab olema kooskõlas nende kohustustega, mis tuleneksid sidevahendi abil sõlmitud lepingule kohaldatavast õigusest, kui selline leping sõlmitaks.

(5) Finantsteenuse pakkumisel telefonside kaudu võib tarbija selgesõnalisel nõusolekul esitada üksnes järgmise teabe:

1) helistaja nimi ja tema seotus finantsteenuse osutajaga;

2) finantsteenuse põhiomadused;

3) hind, mille tarbija peab finantsteenuse osutajale finantsteenuse eest tasuma, sealhulgas kõik finantsteenuse osutaja vahendusel tasutavad maksud, või kui täpset hinda ei ole võimalik näidata, siis hinna arvutamise alus, mis võimaldab tarbijal hinda kontrollida;

4) viide võimalikele maksudele ja kuludele, mis ei ole hinna sisse arvestatud ja mida ei tasuta finantsteenuse osutaja vahendusel;

5) tarbija taganemisõigus vastavalt käesoleva seaduse §-le 56 või selle puudumine, taganemistähtaeg, taganemise tingimused, sealhulgas tarbija kohustus maksta käesoleva seaduse § 56² lõike 5 järgi arvutatav summa.

(6) Kui pakutavaks finantsteenuseks on tarbijakrediit:

1) esitatakse tarbijale käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 5 sätestatud teave erisusega, et tarbija võib lepingust taganeda käesoleva seaduse §-s 409 sätestatud alusel ja tagajärgedega;

2) peab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud finantsteenuse peamiste omaduste kirjeldus sisaldama vähemalt käesoleva seaduse § 403¹ lõike 1 punktides 3–8 nimetatud teavet, krediidi kulukuse määra tüüpilise näite kujul ja vajaduse korral ka § 403¹ lõike 2 punktis 2 nimetatud teavet.

(7) Kui pakutavaks finantsteenuseks on käesoleva seaduse § 407 lõikes 2¹ nimetatud arvelduskrediidilepingu sõlmimine ja arvelduskrediidi kasutusse võtmine on kohe võimalik, peab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud finantsteenuse peamiste omaduste kirjeldus sisaldama vähemalt käesoleva seaduse § 403¹ lõike 1 punktides 3 ja 8 ning § 407 lõike 2¹ punktides 3 ja 5 nimetatud teavet.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul teavitab finantsteenuse osutaja tarbijat lisateabe saamise võimalusest ja kirjeldab selle laadi. Igal juhul annab teenuse osutaja täieliku teabe käesoleva seaduse §-s 55¹ sätestatud kohustuste täitmisel.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1–5, 7, 13 ja 15–17 asemel kohaldatakse käesoleva seaduse § 711 lõikes 1 ja § 711¹ lõikes 1 sätestatut, kui pakutakse makseteenust makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 tähenduses.

(10) Käesolevas paragrahvis sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ning §-des 14¹ ja 54 sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut.

[RT I, 31.12.2013, 1 – jõust. 13.06.2014]