Juura

[RT I, 31.12.2013, 1 – jõust. 13.06.2014]

(1) Ettevõtja esitab tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja arusaadaval viisil järgmise teabe:

1) andmed, mis võimaldavad tuvastada ettevõtja isiku, eelkõige tema ärinimi;

2) ettevõtja asukoha aadress ja olemasolu korral tema telefoni- ja faksinumber ning e-posti aadress, ning kui see on asjakohane, siis selle ettevõtja nimi ja asukoha aadress, kelle nimel ta tegutseb;

3) ettevõtja tegevuskoha aadress, kuhu tarbija võib kaebusi esitada, kui see erineb käesoleva lõike punktis 2 nimetatud aadressist;

4) lepingu eseme põhiomadused lepingu esemele ja teabe edastamise viisile kohases ulatuses;

5) digitaalse sisu puhul selle kasutusviis, selle suhtes rakendatavad tehnilised kaitsemeetmed ning selle ühilduvus riist- ja tarkvaraga, mida ettevõtja teab või peab teadma;

6) lepingu eseme koguhind koos maksudega või juhul, kui lepingu eseme olemusest tulenevalt ei ole hinda mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, hinna arvutamise viis, ning kõik täiendavad veo-, posti-, kättetoimetamise või mis tahes muud kulud, kui need kulud tuleb kanda tarbijal, või kui neid kulusid ei ole mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, siis teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist;

7) tasu lepingu sõlmimiseks kasutatava sidevahendi kasutamise eest, välja arvatud juhul, kui see tasu vastab sellise sidevahendi kasutamise tavalisele tasule;

8) kui tarbija peab maksma tagatisena rahasumma või andma muu rahalise tagatise, asjaolu, et ettevõtja nõudel tuleb seda teha, ning sellise tagatise tingimused;

9) maksmise, kättetoimetamise ja tellimuse täitmise kord ning asja kättetoimetamise, teenuse osutamise või muu soorituse tegemise aeg;

10) tarbija lepingust tulenevate kohustuste minimaalne kestus, kui see on olemas;

11) kestvuslepingu puhul lepingu tähtaeg, või kui leping on tähtajatu või automaatselt pikenev, siis lepingu lõpetamise tingimused;

12) taganemisõiguse olemasolu korral selle õiguse kasutamise tingimused, tähtaeg ja kord vastavalt käesoleva seaduse § 49 lõikele 2¹;

13) taganemisõiguse olemasolu korral taganemisavalduse tüüpvorm;

14) asjaolu, et tarbijapoolsel lepingust taganemisel kannab lepinguesemeks olnud asja tagastamise kulud tarbija, kui need kulud tasub tarbija;

15) asjaolu, et kui tarbija kasutab lepingust taganemise õigust pärast käesoleva seaduse § 48¹ lõikes 2 nimetatud avalduse esitamist, on tarbija kohustatud ettevõtjale hüvitama mõistlikud kulud vastavalt käesoleva seaduse § 49³ lõikele 4;

16) kui taganemisõigust ei ole vastavalt käesoleva seaduse § 47 lõikele 3 ette nähtud, teave selle kohta, et tarbijal taganemisõigus puudub, või kui tarbija võib oma taganemisõiguse kaotada, teave selle kohta, millistel asjaoludel taganemisõigus kaotatakse;

17) lepingu täitmise järgse lepingu eseme hooldusteenuse või klienditeenuse pakkumisel selle olemasolu ja kasutamise tingimused;

18) meeldetuletus, et tarbija saab lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse korral tugineda seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele;

19) seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele lisaks täiendava garantii andmisel selle olemasolu ja tingimused;

20) ettevõtja järgitava käitumiskoodeksi olemasolu, kui ettevõtja sellest oma tegevuses lähtub, ning teave selle kohta, kuidas on võimalik sellest koopia saada;

21) ettevõtja rakendatav kaebuste lahendamise kord, kui see on olemas;

22) andmed tarbija võimaluste kohta pöörduda kohtuvälise kaebusi ja vaidlusi lahendava organi poole ning pöördumise tingimused.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave esitatakse tarbijale paberil, või kui tarbija on sellega nõus, siis mõnel muul püsival andmekandjal. Kõnealune teave peab olema esitatud loetavalt ning lihtsas ja arusaadavas keeles.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 12, 14 ja 15 nimetatud teabe võib tarbijale esitada ka lepingust taganemise näidisjuhendis. Kui ettevõtja esitab tarbijale taganemise näidisjuhendi, loetakse kõnealune teave tarbijale esitatuks. Kõnealune teave loetakse tarbijale esitatuks üksnes juhul, kui ettevõtja on lepingust taganemise näidisjuhendi täitnud nõuetekohaselt.

(4) Lepingust taganemise näidisjuhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Kui tarbija on ettevõtjalt sõnaselgelt taotlenud teenuseid parandus- või hooldustööde tegemiseks, ettevõtja ja tarbija täidavad kohe oma lepingujärgsed kohustused ning tarbija makstav summa ei ületa 200 eurot, peab ettevõtja andma tarbijale üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4, 12, 13 ja 16 sätestatud teabe ning teabe hinna või selle arvutamiseks kasutatava meetodi kohta koos koguhinna prognoosiga. Kui tarbija on selleks andnud oma selgesõnalise nõusoleku, võib ettevõtja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4, 12, 13 ja 16 nimetatud teabe anda tarbijale muul viisil, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 esimeses lauses on sätestatud.

(6) Käesoleva seaduse § 47 lõike 3 punktis 11 nimetatud lepingu puhul võib ettevõtja asendada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teabe vastavate andmetega enampakkuja kohta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud koguhind sisaldab tellimuse kogukulu arveldusperioodi kohta, kui tegemist on tähtajatu lepingu või kestvuslepinguga, mille esemeks on püsivad või korduvad tellimused. Kui sellise lepingu tasu on kindla määraga, tähendab koguhind igakuist kulude kogusummat. Kui kogukulu ei ole mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, esitatakse hinna arvutamise viis.

(8) Kui ettevõtja ei ole tarbijat teavitanud kohustusest tasuda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 või 14 nimetatud kulusid, ei pea tarbija neid kulusid kandma.

(9) Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu sõlmimise ettevalmistamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ja §-s 14¹ sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut.

(10) Käesolevas paragrahvis sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse täitmist peab tõendama ettevõtja.

(11) Lepingueelse teabena antud andmed muutuvad lepingu osaks, kui pooled ei ole sõnaselgelt kokku leppinud teisiti.

[RT I, 31.12.2013, 1 – jõust. 13.06.2014]